Covid, Ukraina sõda, tarneahelate katkemised, energiakriis, kiire inflatsiooni ja Euribori tõus, elektrivarustuse katkemised ja muud ootamatud tõrked on nii kriisijuhtimise, toimepidevuse kui säilenõtkuse (resilience) temaatika viinud juhtkondade tööplaanides väga olulisele kohale. Lisaks on lähiaastate regulatiivsed muudatused (CER direktiivi rakendumine, Hädaolukorra Seaduse muutmine) oluliselt laiendamas erinevate osapoolte rolle ja vastutust kriisiolukordades toime tulemisel.
Andsime oma tugeva panuse organisatsioonide tulevikukindlamaks muutmisel ja kavandatavate seadusemuudatustega kohanemisel. Koostasime Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni struktuurireformi toetuse peadirektoraadi (DG Reform) eestvedamisel laiapõhjalise kohalikele omavalitsustele suunatud riski- ja kriisihindamise mudeli ja töövahendi, mis toetab omavalitsusi uutele hädaolukorra seaduse nõuetele vastamisel. Lisaks viisime läbi erinevaid kriisiõppuseid ja aitasime parendada mitme elutähtsa teenuse osutaja lähenemist toimepidevuse ja kriisivalmisoleku nõuetele muutva regulatiivse raamistikuga kohanemiseks.
K2023. aastal alustasime kahe olulise reformi elluviimise toetamisega - sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna esmatasandi integreerimine ning valitssusektori kulutuste tõhustamiskavade väljatöötamine. Projektid kogumaksumusega 1,3 miljonit eurot on rahastatud Euroopa Komisjoni struktuurireformi toetuse peadirektoraadi (DG Reform) poolt ning need aitavad välja töötada optimaalseimat arengusuunda ja tegevuskava nii esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalteenuste parema integratsiooni kui ka tõhustamiskavade protsessi ja metoodilise rakendamise suunal. Tõhustamiskavade projekt tehakse koostöös PwC Soomega, kuna see hõlmab lisaks Eesti Rahandusministeeriumile ka Soome Rahandusministeeriumi.
Projektide raames kaardistame vastavate valdkondade hetkeolukorra ja probleemistiku, viime läbi välisriikide praktikate analüüsi, töötame välja optimaalseima tuleviku toimemudeli koos tegevuskavaga ning toetame ministeeriume Eesti jaoks väga oluliste reformide rakendamisel.
Tänu pikaajalisele koostööle avaliku sektori organisatsioonidega on meile hästi selgeks saanud vajadused ning plaanid digiühiskonna arendamisel. Soovides seda oskusteavet veelgi laiemalt rakendada, käivitasime 2023. aastal uue teenusesuuna: digiriigi arendus, mida veab eest pikaajalise avaliku sektori kogemusega digiriigi teenuste juht Kaidi-Kerli Kärner.
Koostöös Goforega viisime läbi mitmeid eesti.ee ettevõtja digivärava analüüse, sh ettevõtja andmekaardi jätkuanalüüsi ja töötajatega seotud toimingute ärisündmuse analüüsi, mille raames töötasime välja innovatiivsed ja ettevõtjaid toetavad digilahendused eesti.ee portaali. Kasutajasõbralike ja ettevõtjate vajadusi arvestavate lahenduse väljatöötamiseks kaasasime analüüsidesse üle 50 ettevõtja, kelle soove ja tagasisidet arvesse võttes töötasime välja uute lahenduste interaktiivsed prototüübid. Analüüside tulemusena valmisid ka lahenduse elluviimiseks sobilike tehniliste lahenduste kirjeldused koos õigusruumi analüüsi ning tulevikulahenduse elluviimise teekaardiga. Lisaks analüüside ja arenduste pakkumisele Eesti avalikule sektorile, teeme tihedat koostööd kõigi PwC Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni üksustega, viimaks Eesti kogemusi digiarendustel nii nendesse riikidesse kui ka kaugemale.
Meie eesmärk on luua ühiskonnas usaldust ja lahendada olulisi probleeme.
Panustasime PwC Eesti visiooni ja strateegiliste eesmärkide uuendamisse ning võtsime endale ülesandeks innovatsiooni juhtimisega toetada meie organisatsiooni ja meie kliente oluliste probleemide lahendamisel. Ainult uuenduste kaudu suudame jääda asjakohaseks ja oma kliente kõige paremini teenindada. Teeme seda koostöös võimekate tehnoloogia partneritega nagu Microsoft, Alteryx, Jedox kui mõned esile tuua. Oleme uhked, et PwC on valitud mitmes kategoorias Microsofti 2023. a partneriks. Soovime seda edu ja tunnustust tuua ka meie Eesti klientideni.
2023. aastal leidis Eesti kütuseturul aset biokütuse kohustuse mittetäitmisega seonduv skandaal, mis tekitas turuosaliste seas palju küsimusi. Nende uudiste taustal aitasime ühel rahvusvahelisel kütusefirmal täpsemalt sisse vaadata Eesti biokütuste turu toimemehhanismidele ning riigipoolselele järelvalvele.
Töö käigus tegime selgeks, mis on turgu reguleerivad õigusaktid, kes on seotud osapooled ning mis on nende rollid, kuidas näeb välja biokütuste tootmise ja tarbimise andmete liikumise protsess ning kuidas kaubeldakse biokütuste ja kasvuhoonegaaside statistikaga. Samuti analüüsisime kütuseturgu laiemalt ning koostasime interaktiivse ülevaate riigis registreeritud sõidukite, erinevate kütuseliikide müügi ja tarbimise kohta. Analüüsi põhjal tehtud soovitused andsid kütusefirmale vajaliku sisendi ja kindluse edasisteks strateegilisteks tegevusteks.
Eelmisel aastal läbiviidud finantsjuhtide uuringust selgus, et 57% Eesti ettevõtetest planeerib oma ärijuhtimise tarkvarade süsteemi uuendada. Sel aastal uurisime lähemalt, milline on Eesti finants- ja tegevjuhtide rahulolu ettevõtetes kasutusel olevate ärijuhtimise lahendustega ning millised on peamised põhjused, miks olemasolevaid lahendusi soovitakse uuendada või asendada.
Uuringust selgus, et ettevõtete olulisemad väljakutsed on seotud süsteemide omavahelise integreerimise ning tarkvara kohandamisega oma vajadustele vastavalt. Lähemalt saab uuringu tulemuste kohta lugeda PwC kodulehelt.
Alteryx on ülemaailne liider andmeanalüütika automatiseerimises, kellega PwC-l on suur au partnerluses olla. Alteryx SaaS (software as a service) teenuse toel saame oma klientidele pakkuda mugavaid ja paindlikke lahendusi keerukate ning eri valdkondade andmetöötluste automatiseerimisel ilma Alteryx litsentsi soetamata. Näiteks arendasime Alteryx SaaS-is tegevuspõhise kulumudeli Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kulumudeli sisendiks on asutuse mitmed erinevad raamatupidamisväljavõtted nind väljundiks mitmedimensionaalne kularvestustabel koos teenuste maksumusega. Alteryxi abil on võimalik märkimisväärselt vähendada andmete manuaalse töötlemise töömahtu ning rohkem aega ja tähelepanu suunata andmete analüüsile.
Kultuuriministeeriumi tellimisel analüüsisime, kuidas maakonnaraamatukogud riiklikke koordineerimisülesandeid täidavad ning kuidas oleks seda võimalik korraldada tänasest paremini.
Tänane maakonna raamatukogude süsteem on suuremahuliste muutusteta toiminud juba aastakümneid, kuid tulenevalt raamatukogude rolli muutusest ühiskonnas on oluline süsteemi kaasajastada, sh hinnata vajadust uute teenuste ja kompetentside järele.
Analüüsi käigus kaardistati mh hetkeolukord ning teenuste täitmise põhimõtted, tuvastati tugevused, võimalikud kitsaskohad, arenguvajadused ja loodi esialgne kavand võimalikust uuest mudelist, mis toetaks jätkusuutlikult uute kompetentside loomist.
Tulenevalt suurtest muutustest raudtee kaubaveo dünaamikas ja mahtude olulisest vähenemisest kerkis akuutselt esile vajadus leida alternatiivne lahendus tänasele ajaloolisele maksevõime hindamise praktikale. Alternatiivi leidmisel tugineti peaasjalikult teiste EL liikmesriikide praktikale maksevõime hindamisel, misjärel viidi läbi ühised arutelud ja töötoad peamiste Eesti raudteevaldkonna turuosalistega, leidmaks võimalikke ülevõetavaid käsitlusi või nende käsitluste komponente.
Projekti käigus analüüsiti mh automatiseeritud lahendusvõimalusi ning nendeks vajalike sisendandmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks käsitleti analüüsis nii tänaseid kui ka kavandatavaid investeeringuid raudteeinfrastruktuuri ning dünaamika muutusi kauba- ja reisijateveo osakaalude vahel.
Projekti tulemusel koostati soovitused ja ettepanekud raudtee infrastruktuuri haldamise ja raudteevedude jätkusuutlikkuse suurendamiseks.
Rahandusministeerium on kavandamas riigieelarve baasseaduse ja sellega seotud õigusaktide muutmist eesmärgiga tõsta riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust. Meil oli suur au anda oma panus protsessi ning toetada Rahandusministeeriumit muudatuste väljatöötamisel ja eelnõu koostamisel. Analüüsisime ja tegime ettepanekuid investeeringute ja investeeringutoetuste esitamiseks riigieelarves, tegevuspõhise riigieelarve lihtsustamiseks ning riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli korrastamiseks. Meie eksperdid olid esindatud ka riigi strateegilise juhtimise töörühma aruteludel.
Töö raames kogusime muu hulgas kaalukat sisendit ministeeriumite ja nende valitsemisala suuremate riigiasutuste tippjuhtidelt ja esindajatelt, Riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt ja liikmetelt ning Eesti Panga asepresidendilt ja paljudelt teistelt osapooltelt.
