Maksuteated

Lae alla Maksuteade PDF dokumendina

Tulevased maksumuudatused Eestis

Eesti plaanib kehtestada julgeolekumaksu

Eesti kavatseb kehtestada julgeolekumaksu. Vastavalt avaldatud koalitsioonileppele, kehtestatakse julgeolekumaks ajutiselt 2028. aasta lõpuni ning maksu rahastatakse kolmest allikast:

• 2025. aasta 1. juulist tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra ehk 24%-ni. Viimati tõsteti käibemaksu Eestis tänavu 1. jaanuarist: 20%-st 22%-ni;

• 2026. aasta 1. jaanuarist tõuseb füüsiliste isikute tulumaks kahe protsendipunkti võrra 24%-ni; ja

• 2026. aasta 1. jaanuarist rakendub ettevõtetele maks, mis on 2% kasumilt.

Peamine osa julgeolekumaksu tulust suunatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuoinvesteeringuteks. Julgeolekumaksu edasise vajaduse või muutmise otsustab peale 2027. aasta parlamendivalimisi ametisse asuv valitsus.

Ettevõtetele 2026. aastast kehtestatav tulumaks ei muuda välisriikidega sõlmitud topeltmaksustamisevältimise lepingute rakendamist, küll aga muutub ettevõtte tulumaksumäär üsna kõrgeks ja raskendab Eestis tegutsevate ettevõtete välisomanikelkasumi kasutamist.

Lisaks julgeolekumaksule tõstetakse riigieelarve seisu parandamiseks alkoholi-, tubaka-ja kütuseaktsiisi 5% aastas.

Mootorsõidukimaks

29.07.2024 võttis Riigikogu vastu muudetud mootorsõidukimaksuseaduse, mis jõustub 01.01.2025.

Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast –aastamaksust, mida hakkab seaduse järgi koguma Maksu-ja Tolliamet ning registreerimistasust, mida hakkab koguma Transpordiamet. Mootorsõidukimaks hakkab laekuma riigieelarvesse.

Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode ja kaubikute mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest. Kui sõiduautol või kaubikul CO2 andmed puuduvad, siis võetakse arvutamisel aluseks seaduses ette antud valem, kus aluseks võetakse sõiduki võimsus kilovattides, mootorsõiduki tühimass ja vanus aastates ning vajadusel mootori kütuse liik.
Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.

Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus hakkab eelduslikult jääma keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.

Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on aastamaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ning teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.

Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral.

Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka aastamaksu suurust vähendab sõiduki vanus –seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Peatatud kandega sõidukite registrist lõplikuks kustutamiseks kestab nende omanikele üleminekuperiood kaks aastat –01.01.2025 kuni 31.12.2026, mil neid sõidukeid ei maksustata mootorsõidukimaksuga ja isikutel on võimalus need liiklusregistrist kustutada.

Mootorsõidukimaksu kalkulaator on leitav siin: kalkulaator