10 levinumat viga kriisijuhtimises

Oled ikka kindel, et Sinu organisatsioon on kriisikindel? Kas soovid õppida meie ja teiste kogemustest? Siin on 10 peamist lõksu, kuhu organisatsioonid kõige sagedamini kriisideks valmistudes astuvad.

• Liigne tuginemine ainult kriisiplaani olemasolule. "Meil on plaan" ei lahenda kriisi. Kuigi näiteks rohkem kui üheksal kümnest USA ettevõttest on kriisidele reageerimise plaan, siis ainuüksi veerand ei ole seda plaani kasutanud ega selles väärtust näinud. Plaan on täpselt nii hea, kui hea on selle nõrgim lüli. Oluline on rõhku panna plaani tutvustamisele, koolitustele ja õppustele. 

• Köögis on liiga palju kokkasid, kuid keegi ei vastuta. Kriisijuhtimise struktuur peab olema selge. Rollid ja vastutus tuleb kriisijuhi ja meeskonnaliikmete vahel mustvalgelt paika panna. See on esimene ülioluline samm kriisiga toime tulemisel.  

• Koordineerimata prioriteedid. Konkureerivad prioriteedid ning nõrk prioriteetide juhtimine kriisi ajal võib viia nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni häireteni. See  takistab nii ettevõtte igapäevatööd kui ka kriisist väljumist. 

• Lõikamine enne mõõtmist. Kriis võib halvata organisatsiooni võime omada head ülevaadet kogu olukorrast. Avalikkuse surve võib sundida organisatsiooni võtma otsuseid vastu ka juhul kui tervikpilt pole selge. 

• Puude taga ei nähta metsa. Organisatsioonid keskenduvad kitsale või vahetult tajutavale probleemile, arvestamata kriisi laiemat potentsiaalset mõju. Kuigi see on mõistetav reaktsioon, võib see kaasa tuua ootamatu probleemide jada ning kriisi süvenemise.

• Probleemi pisendamine ja edasi lükkamine. Kui probleemi tõsidust ei tunnistata või ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu, võib organisatsiooni maine saada tõsiselt kahjustada. 

• Õppetunde varasematest kriisidest ja õppustelt ei võeta arvesse. Kriisidega tegeledes keskenduvad organisatsioonid faktidele – mis nüüd ja mis järgmiseks. Samas pole kriisi järgselt keskendutud juurpõhjuste analüüsimisele ning küsimustele “kuidas” ja “miks”. Vaid 15% USA ettevõtetest on analüüsinud kriisi algpõhjuseid ning teinud muudatusi, et olla järgmiseks kriisiks paremini valmistunud.

• Oluliste huvigruppide tähelepanuta jätmine. Pingelistes olukordades kipuvad organisatsioonid keskenduma kommunikatsioonis paarile huvigrupile teiste arvelt, mistõttu võivad kriitilised osapooled tähelepanuta jääda. Juhtub sageli, et olulise infota jäävad näiteks töötajad, kes on organisatsiooni esimene kaitseliin.

• Autentsuse ja usaldusväärsuse kaotamine. Reageerimine viisil, mis ei ole kooskõlas organisatsiooni väärtustega, võib kahjustuda organisatsiooni kaubamärki ja mainet. Usalduse kadu sihtgruppide seas avaldab mõju pikalt pärast kriisi möödumist. 

Tunne, et olukord on tuttav. See tõmbab alla organisatsiooni valvsuse. Kriisideks valmistudes või kriisi lahendades on lihtne keskenduda meedias levivatele pealkirjadele. PwC viimane ülemaailmne kriisiuuring kinnitab, et kõige mõjusamad kriisid, millega organisatsioonid silmitsi seisavad, ei pruugi olla just kõige uudisväärtuslikumad – või need, mida võiks eeldada.