Kui kriisikindel on Sinu organisatsioon?

1. Kas oled kaardistanud nii välis- kui ka sisekeskkonna riske ja võimalikke mõjusid?

Riskide teadvustamine ja põhjaliku riskide registri olemasolu on aluseks organisatsiooni valmisolekule. Riskide kaardistamisel ja hindamisel tasub kaasata organisatsiooni erinevate valdkondade esindajaid, sest see aitab vältida tunnelnägemist ja ohtude märkamata jätmist. Riskide kaardistamine ei aita mitte ainult leida võimalusi negatiivsete tagajärgede ennetamiseks vaid võib aidata avastada ka positiivse mõjuga võimalusi.

2. Kas oled tuvastanud oma võimekuse, millega kavatsed kriisi lahendama hakata?

Võimekus koosneb ressurssidest ja vahenditest, mida probleemi lahendamiseks kasutada, inimestest, kelle abi ja oskusi rakendada, kokku lepitud ja kommunikeeritud tegutsemis- ja juhtimispõhimõtetest ning käsuahelast. Lisaks on oluline võimekuste analüüsimisel mõelda ka õigusruumi võimalustele ja piirangutele, et kriisi lahendades mitte täiendavaid probleeme tekitada.

3. Kas kõik kriisi lahendamisse kaasatud osapooled teavad oma rolli ja vastutust?

Vältimaks peataolekut kriisi avaldumisel on oluline, et kaasatavad osapooled oleksid kursis, milliseid ülesandeid nad kriisi ajal täitma peavad. See aitab ennetada nii alareageerimist, juhul kui keegi ei oska või ei julge tegutseda, kui ka ülereageerimist, juhul kui panustavad osapooled lähevad tegudega tegelikust vajadusest kaugemale.

4. Kas kriisikommunikatsioon on läbi arutatud?

Kriisiolukorra lahendamisel on suhtlus võtmetähtsusega. Eskaleerunud situatsioonis juhtub tihti, et kõneisikud ei mõtle oma sõnumeid läbi, libastuvad sõnade valikul, avaldavad liiga vähe – jättes üleoleva mulje; või vastupidi – liiga palju, tekitades asjatut paanikat; annavad üle oma võimete käivaid lubadusi või kaotavad enesevalitsuse. Kogu kommunikatsiooniprotsessi läbi mõtlemine ning kõneisikute pidev treening on tähtis, et kriisiolukorras tunneksid kõik osapooled end kindlamalt ja oskaksid võimalikke vigu vältida.

5. Kas kriisi lahendamise kokkulepete testimiseks on läbi viidud kriisiõppuseid?

Õppus on parim viis testida, kas paika pandud kriisiplaanid ka päriselus toimivad. Lisaks võimaldab see kinnistada tegutsemispõhimõtteid, mistõttu on tegeliku kriisiga juba lihtsam toime tulla. Õppuste käigus avalduvad ka probleemkohad, nt ülesannete ebaselgus, omanikuta tegevused või kriisiülesannete mitte sobimine nende eest vastutavate osapoolte inimtüüpidega. Õppuse järgselt saab teha parandusi ja täiendusi kriisijuhtimise plaani.

Juhul kui vastasid mõnele neist küsimustest eitavalt, pane see tegevus kindlasti enda tegevusplaani. Kui vajad oma tegevustes abi, tuge või kõrvaltvaataja pilku, siis võta meiega ühendust ja leiame viisi, kuidas Sind toetada.

Loe lähemalt meie teenuste kohta SIIT.