Ago Vilu: olgu kasumimaks suur või väike, halduskoormust suurendaks see ikka
Foto: Eiko Kink
PwC Eesti vastutav partner Ago Vilu ütleb, et kuigi traditsioonilise kasumimaksu kehtestamine mõjuks hästi tema juhitava ettevõtte ärimahule, on ta siiski ühes paadis nende ettevõtjatega, kes sellist maksu ei poolda. PwC uuringu raames küsitletud ettevõtjate hulgas oli neid 65%.
PwC uuring, mis hõlmas eelkõige siinseid suurettevõtteid, andis üsna selge sõnumi, et ettevõtete enamus ei näe vajadust põhimõttelisteks muudatusteks maksusüsteemis. Kas lisaks arvamusele on arvutatud või hinnatud ka näiteks seda, kui palju suurendaks tagasi pöördumine traditsioonilise kasumilt makstava tulumaksu juurde ettevõtete halduskoormust?
Kindlasti tooks see ettevõtetele raamatupidamislikku tööd juurde. Kui palju täpselt – sõltub kasumi maksustamise detailidest. Põhiline probleem on siiski selles, et kasum on alati mingil määral hinnanguline ja kui maksu suurus hakkab sõltuma kasumi suurusest, siis tekib ettevõtetel motiiv kasumiga manipuleerida, et maksu võimalikult vähe maksta. Palju tööd tuleks juurde nii ettevõtete raamatupidajatele, kes peavad maksudeklaratsioone tegema, kui maksuametile, kes peab neid deklaratsioone kontrollima. Ka maksunõustajad saaksid tööd juurde.
Avaldatud Äripäeva Finantsuudistes 27. veebruaril 2017
Autor: Villu Zirnask, majandusajakirjanik
PwC tegeleb samuti maksunõustamisega, teile võiks selline muutus siis ju meeltmööda olla?
Kuigi maksunõustajad saaksid sellisest muutusest tööd juurde ja PwC ärile oleks see hea, olen ma kodaniku ja maksumaksjana siiski nõus selle kahe kolmandikuga ettevõtjatest, kes vastasid, et nad ei soovi dividendimaksu asendamist kasumimaksuga. Kasumimaksu pooldajad on pakkunud, et väikese maksu – näiteks 10% – kehtestamine ei motiveeriks veel ettevõtteid kasumit varjama. Võimalik, aga deklaratsioonide koostamise ja kontrollimise koormus tekiks ka madala maksumäära puhul. Madala maksumäära puhul oleksid maksude deklareerimiseks ja kogumiseks tehtavad kulutused võrreldes riigikassasse laekuva maksutuluga proportsionaalselt eriti suured.
Möödunud aasta lõpus saatsid audiitorühingud ja Eesti Kaubandus-Tööstuskodu rahandusministrile pöördumise, kus palusid kiirustada audiitortegevuse seaduse muutmisega avaliku huvi üksuse osas. Kuidas asi edasi on arenenud?
Kahjuks ei ole uut seadust siiani vastu võetud. Probleem on selles, et 1. jaanuarist jõustus Euroopa Liidus audiitortegevuse uus regulatsioon, mis reguleerib mitmeid valdkondi (sh defineerib avaliku huvi üksuse, audiitori rotatsiooninõuded, lisateenuste pakkumise lubatavuse jne), kuid jätab osa teemasid ka liikmesriikide enda otsustada. Seetõttu oleks hiljemalt 2016 lõpuks tulnud need lahtised kohad kohalikus seaduses reguleerida, aga erinevatel põhjustel – vastuolud ministeeriumite vahel, valitsusevahetus jmt – seda teha ei jõutud. Nii et praegu töötavad audiitorfirmad Eestis mõningase õigusliku vaakumi tingimustes, mis ilmselt kestab selle aasta mai-juunini.
Kohustusliku auditi piiri on järk-järgult tõstetud. Kuidas see on mõjutanud PwC ärimahtu?
Meie ärimaht on aasta-aastalt kasvanud. Auditi piiri tõstmine ei ole meid eriti mõjutanud , sest PwC kliendid on valdavalt suured või vähemalt keskmise suurusega ettevõtted. Tõsi küll, auditiäri on kasvanud vähem kui mitmesugused nõustamisteenused – maksunõustamine, ärikonsultatsioonid, õigusnõustamine.
Mõne aasta eest lisandus ettevõtetele pakendiauditi kohustus. Millistele tegevustele toetudes PwC ja teie konkurendid veel kasvada võiksid?
Kohustusliku pakendiauditi piiri on algsega võrreldes samuti tõstetud. Ettevõtjad pakendiauditi kohustuse üle siiski rõõmu ei tunne. Aga audiitorfirmadele on see tõesti käivet juurde toonud, meil ei ole põhjust kurtmiseks.
Globaalselt on suured audiitorfirmad, kaasa arvatud PwC, sisenenud veel väga mitmesuguste nõustamisteenuste turule, mida traditsiooniliselt audiitorfirmadega ei seostatud, nagu näiteks kõikvõimalikud uue tehnoloogia lahendused – pilvetehnoloogia, droonide kasutamine jne. Ka Eestis pakume üsna laiahaardelist IT-nõustamist, kuid arvestades Eesti turu väiksust, ei ole meil sageli mõttekas kohapeal väga spetsiifilist kompetentsi välja arendada, vaid vajadusel kaasame eksperte mujalt meie rahvusvahelisest võrgustikust.
PwC uuringust tuli välja, et altkäemaksusid ja korruptsiooni peavad Läti ettevõtjad palju suuremaks probleemiks kui Eesti (ja ka Leedu) ettevõtjad – Lätis oli tegemist olulisuselt teise äririskiga, Eestis ja Leedus ei kuulunud esiviisikussegi . Kas auditite käigus ilmneb ka märku sellest, et Lätis on altkäemaksud laialt levinud?
Eestis kohtab auditite käigus altkäemaksujuhtumeid tõesti haruharva. Ei saa küll öelda, et üldse mitte, kord või paar võib seda aastas siiski ette tulla, kuid Läti kolleegidelt kuuldu põhjal on see seal tõepoolest oluliselt suurem probleem.
Kas mingid regulatsioonid ka altkäemaksu teemat finantsarvestuse aspektist puudutavad? Mõnes maailmanurgas võib altkäemaksu andmist ju lausa tavaliseks äripraktikaks pidada.
Euroopa Liidus on direktiiv, mille kohaselt suurettevõtted – eriti teatud majandusharudes – peavad oma aruannetes avalikustama valitsustele maksutud tasud. Selle nõude üks eesmärk on näiteks nafta- või metsandusettevõtete korruptsiooniriskiga maksed valguse kätte tuua.
Milliseid olulisi muudatusi finantsarvestuses lähematel aastatel on oodata?
Lähiaastate suurim muudatus rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites jõustub aastal 2019 ja see puudutab rendiarvestust. Muudatuse kohaselt tuleb tulevikus kõiki rendilepinguid hakata bilansis kajastama varade ja kohustustena, ka neid, mida seni kajastati kasutusrendina ehk igakuise kuluna, mitte renditava vara ja kohustusena. Sellel on väga drastiline mõju ettevõtete suhtarvudele ja ilmselt ka laenuvõimekusele.
Võta meiega ühendust
