{{item.videoDuration}}
{{item.title}}
{{item.text}}
{{item.videoDuration}}
{{item.title}}
{{item.text}}
{{filterContent.facetedTitle}}
{{contentList.loadingText}}
{{contentList.loadingText}}
PEAMISED TEEMAD SEEKORDSEST UURINGUST
Pessimism majanduskasvu osas
Kõigis kolmes Balti riigis tunnetavad enam kui pooled juhid, et järgneva 12 kuu perspektiivis globaalne majandus langeb. Eriti pessimistlikud on aga globaalsed tippjuhid, kelle hulgast arvab 73%, et tuleva aasta jooksul võime näha globaalset majanduslangust. Tegemist on viimase 10 aasta kõige pessimistlikuma tulemusega.
Sarnast trendi on näha ka meie regioonis - võrreldes eelmise aastaga on majanduskasvu prognoosivate tippjuhtide arv vähenenud koguni 52%, sh arvab 62% Eesti tippjuhtidest, et käesoleva aasta jooksul toimub Eestis majanduslangus. Antud arvamused ühtivad suures pildis ka Eesti Panga hiljutise majandusprognoosiga, mis hindab käesoleval aastal majanduse kasvuks 0,4%, tulenevalt peamiselt valitsussektori suurenevatest kulutustest. Sarnased ettevaatlikud hoiakud majanduse teemadel on ka teistel Balti riikide tippjuhtidel.
Muutused tööturul
Kõigest kolmandik (35%) tippjuhtidest prognoosib, et järgneva aasta jooksul suureneb nende ettevõtte töötajate arv, mis on viimase 9 aasta kõige madalam tulemus. Sealhulgas on muutus eelmise aastaga võrreldes märkimisväärne, kuna eelmisel aastal oli samal arvamusel 61% tippjuhtidest. Lisaks prognoosib 8% tippjuhtidest, et nende personali hulk järgneva aasta jooksul väheneb. Sarnasel arvamusel on ka Tööandjate Keskliit, kes prognoosib käesoleval aastal töötuse tõusu. Samuti on koondamiste arv võrreldes eelmise sügisega sagenenud ja enim on keerulisse olukorda sattunud töötleva tööstuse valdkonna ettevõtted. Samas ollakse uute töötajate värbamise osas kõigis kolmes Balti riigis arvamusel, et värbamine on sama keeruline kui aasta tagasi (mida arvasid enam kui kolmandik kõikidest Baltikumi tippjuhtidest).
Ärevus ärikeskkonna tulevikuvaadetes
Baltikumi tippjuhid on viimase aastaga muutunud märgatavalt pessimistlikumaks enda ettevõtete käibe väljavaadete suhtes. Näiteks Eesti puhul näevad 21% tippjuhtidest, et nende ettevõtte käibenumbrid langevad järgmise aasta jooksul. Lisaks tuli uuringu tulemusel välja, et kolmandik Eesti tippjuhtidest näeb enda ettevõtet elujõulisena veel vaid kuni 10 aastat.
Keerulistest ja ebaselgetest majandusoludest tingituna on enam kui pooled kogu Baltikumi tippjuhtidest juba praeguks tõstnud enda toodete ja/või teenuste hindasid. Suur osa vastanutest plaanib seda teha seda ka järgmise 12 kuu jooksul (Eesti tippjuhtidest 32%).
Pingutused ettevõtete jätkusuutlikkuse teemadel
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2022. novembris uue ESG-teemalise kestlikkusaruandluse direktiivi (corporate sustainability reporting directive, CSRD), mille eesmärk on viia kestlikkusaruandluse nõuded paremini kooskõlla laiema kestliku rahanduse õigusraamistikuga, sealhulgas kestlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määrusega ning siduda need Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Eesti tippjuhtide vastuste põhjal on 38% ettevõtetest juba välja töötanud üleminekuplaani säästvaks arenguks ja 42% on hetkel seda koostamas. Ligi kolmandik Eesti tippjuhtidest on vastanud, et nende ettevõte plaanib järgneva aasta jooksul tegeleda nii enda süsiniku jalajälje arvutustega kui ka ESG strateegia arendamisega. Lisaks kavatsetakse läbi viia vastavasisulisi koolitusi, olulisuse hindamist ning parandada ESG aruandluse kvaliteeti ning valmistuda CSRD kasutuselevõtuks.
Võta meiega ühendust
Follow us
