Antud video ei ole hetkel kättesaadav
11. märts 2020, mil Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) nimetas COVID-19 viiruse leviku globaalseks pandeemiaks, on justkui sümboolne algus segaduse ja kannatuste perioodile.
Ka aasta hiljem oleme jätkuvalt koroonaviiruse haardes, kuid enneolematu kiirusega loodud vaktsiinid lubavad unistada taastumisest. Me ei tea veel, milline tulevik välja nägema hakkab, aga kindel on see, et maailm ei naase lihtsalt pandeemia eelsesse olukorda.
Pandeemia on selgelt esile toonud nii globaalsed vajakajäämised kui ka ettevõtete ärimudelite nõrkused. Teisalt on pandeemia vabastanud ka juhtides energiat ja loomingulisust, mille najal probleemidele toimivaid lahendusi otsida.
Nii Eestis kui ka maailmas valitseb enneolematult suur optimism majanduse arengu ja kasvutrendide suhtes.
56% Eesti tippjuhtidest eeldavad, et majanduskasvu tempo järgneva aasta jooksul kiireneb.
Veidi on langenud nende tippjuhtide hulk, kes ootavad, et 12 kuu jooksul nende käive kasvab, kuid oluliselt on tõusnud nende hulk, kes eeldavad, et käive kasvab järgmise 3 aasta jooksul.
Möödunud aastal hindasid 61% Eesti tippjuhtidest, et tööjõu leidmine on muutunud keerulisemaks, siis sel aastal arvab seda vaid 30% vastanud tippjuhtidest. Ühtlasi on Eestis enam kui kuuekordselt kasvanud tippjuhtide osakaal, kelle hinnangul on värbamine lihtsustunud.
Eesti tippjuhtide arvates peaks 2021. aastal valitsuse kõige olulisem prioriteet olema konkurentsivõimelise maksukeskkonna tagamine.
Teise kõige populaarsema valitsuse prioriteedina tõid tippjuhid välja hariduspoliitika eesmärkide sobitamist majanduskeskkonna vajadustega (42%). Sama palju tippjuhte peavad oluliseks ka ärikeskkonna arendamist.
72% Eesti tippjuhtidest plaanib koroonakriisi tõttu suurendada pikaajalisi investeeringuid, et tagada suurem kuluefektiivusus.
70% tippjuhtidest plaanib suurendada investeeringuid digipöördesse, kusjuures märkimisväärset investeeringute suurendamist kavandab selles valdkonnas enam kui iga neljas Eesti tippjuht.