Kestlikkusaruandluse direktiiv ja keda see puudutab
Jaanuar 2023
5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2462 ehk Corporate Sustainability Reporting Directive’i (CSRD) ning selle rakendamise ajakava, mis kohustab ettevõtteid raporteerima oma äritegevuse mõju keskkonnale, inimõigustele, sotsiaalsele keskkonnale ning tööeetikale.
Kestlikkusaruanne ehk ühiskondliku mõju raport on majandusaasta aruande tegevusaruandes esitatud kokkuvõte möödunud aastale, mis võtab lisaks majandusnäitajatele kokku, kuidas ettevõtte ärimudel mõjutab selle kestlikkust ja kuidas välised kestlikkustegurid (nt kliimamuutused, inimõigustega seotud küsimused) ettevõtte tegevust mõjutavad. See annab investoritele ja teistele sidusrühmadele paremad võimalused teha kestlikkuse aspektides teadlikke otsuseid.
Kestlikkusaruanne võimaldab ettevõttel olla läbipaistvam oma riskide ja võimaluste osas, pakkudes sidusrühmadele paremat ülevaadet tegevustest ja käekäigust.
Aruande aluseks olevad kestlikkusaruandluse standardid on hetkel väljatöötamisel, avaldatud on projektversioonid. Kokku on 13 standardit, sealhulgas 2 üldist, 5 keskkonna, 4 sotsiaalset ja 2 valitsemise standardit. Keskkonnastandardid kattuvad Euroopa Liidu 6 keskkonnaeesmärgiga ehk puudutavad kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist, saaste vähendamist, vee- ja mereressursside kaitset, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ning materjalikasutust ja ringmajandusele üleminekut. Sotsiaalsed standardid võtavad fookusesse nii äriühingu enda kui väärtusahela töötajad, seotud kogukonnad ning tarbijad ja lõppkasutajad. Valitsemisega seotud standardid keskenduvad valitsemine, riskijuhtimise ja sisekontrolli ning ärieetikaga seotud teemade avalikustamisele.
Kellele uued nõuded rakenduvad?
Direktiivi vastu võtmisega suurenes ettevõtete ring, kes on kohustatud järgima EL-i kestlikkusaruandluse standardeid, hõlmates ka kõiki suurettevõtteid ja enamikke EL-is reguleeritud turgudel noteeritud äriühinguid.
Alates 2024. aastast hakkab direktiiv kehtima suurtele avaliku huvi üksustele, kellel on rohkem kui 500 töötajat ja kehtib praegune NFRD ehk mittefinantsilise teabe raporteerimise direktiiv (ingl k Non-Financial Reporting Directive).
Alates 2025. aastast hakkab direktiiv kehtima ka suurettevõtetele, kellele ei kehti hetkel NFRD ja kellele kehtib vähemalt kaks alltoodud näitajatest järgmisel kahel järjestikusel aastal:
250 või rohkem töötajat,
40 milj eur või rohkem müügitulu,
20 milj eur või rohkem bilansimaht.
Seega jääb enamik ettevõtteid Eestis siiski vabatahtliku raporteerimise juurde vähemalt kuni aastani 2026, kui direktiiv ei muutu. 2026. aastal hakkab direktiiv kehtima ülejäänud börsil noteeritud ettevõtetele ning 2028. aastast ettevõtetele, kellel on Euroopa Liidus vähemalt üks tütarettevõtte või filiaal, mis ületab üle 150 miljoni eurose netokäibe.
Alates 2028. aastast rakendub kestlikkusaruannetele ka audiitorkontroll, mida tänane audiitortegevuse seadus ei nõua.
Tulevikus peab kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt kestlikkusaruande kinnitama audiitor või akrediteeritud sõltumatu sertifitseerija. Auditeerimisega soovitakse tagada finants- ja kestlikkusteabe ühendatavus ja ühtsus, mis on iseäranis oluline kestlikkusteabe kasutajate jaoks.
Kuna kestlikkusaruandluse direktiiv eeldab äriühingutelt täiendava informatsiooni kogumist, analüüsimist ning esitamist, soovitame vajalike protsesside ning kontrollimehhanismide juurutamisega hakata tegelema juba 2023. aastast.
Võta meiega ühendust
