{{item.title}}
{{item.text}}
{{item.title}}
{{item.text}}
November 2022
Millised on riskid ja väljakutsed, mis takistavad Eesti finantsjuhtidel kõige enam eesmärkide saavutamist? PwC Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) finantsjuhtide värskest uuringust selgus, et 82% Eesti finantsjuhtidest hindab kõige suuremaks probleemiks majanduslikku ebakindlust, turu kõikumist ja geopoliitilist olukorda.
“Pidevaid muutuseid ärikeskkonnas ning planeerimist ja eelarvestamist kiiresti muutuvates oludes tõstsid möödunud aasta suurimate väljakutsena esile nii Eesti kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa finantsjuhid,” kommenteeris tulemusi PwC Eesti partner Janno Hermanson.
Ka järgmise aasta väljakutsete osas on Eesti finantsjuhid ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa finantsjuhidega samal meelel: lähituleviku suurim väljakutse on jätkuvalt muutused ärikeskkonnas, majanduses. “Majanduslik ebakindlus ja geopoliitilin eolukord põhjustab finantsjuhtidele palju peavalu ja seda nii Eestis kui kogu CEE-s, mis ei ole arvestades meie geograafilist asukohta muidugi üllatus,” tõdes Hermanson.
“Ettevõtete siseselt peetakse aga suurimateks väljakutseteks muutuseid IT süsteemides, automatiseerituse- ja efektiivsuse tõstmist ning sellest tulenevalt ka finantsmeeskonna töö ümberkorraldamist,” rääkis Hermanson. “67% küsitluses osalenud ettevõtetest on juba ellu viinud või planeerimas muudatusi raamatupidamises ja finantsjuhtimises.”
Kolme aasta vaatest näevad finantsjuhid, et finantsmeeskondade ja -funktsiooni osatähtsus tervikuna kasvab. Eelkõige on see tingitud lisanduvast kestlikkusega (ESG) seotud arvestusest ja aruandlusest, aga ka ärianalüüsi tehnoloogiate (nt PowerBI) kasutuselevõtust.
“86% Eesti finantsjuhtidest tõstsid esile, et ESG aruandlus on nende jaoks juba praegu või järgneva 2–3 aasta jooksul aktuaalne teema ning vaid 14% puhul mitte. Ligi veerand ettevõtetest leiab, et on ESG aruandluseks valmis,” rääkis PwC Eesti partner.
Ainsad funktsioonid, mis netomahult võiksid finantsjuhtide arvates Eestis väheneda, on Hermansoni sõnul finantsarvestus/raamatupidamine ning maksuarvestus, mis on jätkamas standardiseerituse tõstmise ja automatiseerituse teekonda.
Finantstegevuste täiustamisel peavad finantsjuhid kõige olulisemaks digiteerimist ja automatiseerimist. Lisaks tõsteti esile vajadust parendada andmehaldust, muutuvas finantsfunktsioonis töötajate oskuste täiendamist ning koostöö edendamist teiste ettevõttesiseste äriüksustega. Just ESG on näide, kus finantsfunktsioonil saab olema oluline roll ettevõtte üleseks info kogumiseks,et olla võimeline osalema kestlikkusaruannete koostamise juures.
91% Eesti finantsjuhtidest peab automatiseerimist ja digiteerimist oluliseks teemaks ning 81% usub, et suudavad optimeerida ja muuta protsesse veelgi efektiivsemaks. Suurima potentsiaaliga valdkondadeks, kus automatiseerimisest loodetakse enim saaki noppida, on juhtimisaruandlus ning eelarvestamine. Erinevalt Eestist näevad CEE finantsjuhid olulist arenguvõimalust ka raamatupidamistehingute kirjendamises, finantsaruandluses ning hangete korraldamisel.
PwC uuringus "Innovatsiooni võimendamine finantsjuhtimises” osales üle 300 finantsjuhi 9 Euroopa riigist, Balti riigid moodustasid kogu valimist ligi 20%. Kuni 15m EUR käibe ning kuni 50 töötajaga ettevõtteid oli vastanute seas ligi 15%, kõik ülejäänud olid suuremad ehk enamus vastanutest olid finantsjuhid Eesti mõistes suurtes või väga suurtes ettevõtetes, mis on ka finantsvaldkonnas oma praktikaga sageli suunanäitajad.
PwC on maailma üks suuremaid ärinõustamisteenuseid pakkuvaid organisatsioone, mis on esindatud kokku 152 riigis ja kus töötab rohkem kui 328000 inimest. Eestis tegutseb PwC 1992. aastast ning on tänaseks kasvanud selgelt turu suurimaks ärinõustamisteenuseid pakkuvaks ettevõtteks.
Vaata CEE kokkuvõtet CFO Surveyst SIIT.